🚀 Panasonicu turustrateegia: vead ja järeldused

On teada, et turul on selline omadus, mis ei ole ärimeestele täiesti meeldiv, nagu võime küllastuda. Küllastus tekib siis, kui kõik tarbijad, kes said ja tahtsid seda toodet osta, on seda juba teinud. Kui see juhtus, pole toodet enam vaja ja seda ei saa müüa, kui turgu ei laiendata. Müügivõimalus on ainult siis, kui kellegi toode äkki läheb katki ja vajab väljavahetamist.

See omadus on ebameeldiv, kuna see toob kaasa palju negatiivseid tagajärgi kõigil tasanditel. Turu küllastumine tabab tootjat, kes lõpetab kasumi teenimise ja hakkab sageli isegi kahjumit tootma, ning turustajaid, kellel pole midagi müüa. Küllastus tabab ka riiki, kes hakkab saama vähem makse, mis tähendab, et ta saab kulutada vähem raha sotsiaalprogrammidele.

Nii kurb kui see ka pole, tabab küllastus ka tarbijat, sest tal pole toote asemel midagi osta, kuna paljud tootjad lahkuvad turult, kui see küllastub. Turul on võimalik püsida vaid ühel juhul – kui valitakse turu laiendamise strateegia.

Ettevõtted, kes hakkavad neid probleeme kogema, kasutavad kummalisel kombel reeglina klassikalise turunduse kontseptsiooni. Sellele viitab hinnang nende ettevõtete turundusstrateegiale. Üks selline ettevõte on Panasonic, mis on langenud klassikalise turunduslõksu. Klassikalise turunduse kontseptsioon on üsna tõhus ja on loogiline eeldada, et see oleks pidanud aitama probleeme vältida.

Kuid tegelikkuses selgub, et see tekitab probleeme. See loob põhjusel, et see on üsna piiratud. Ta ütleb, et peate turgu uurima. Kui on vajadusi, siis tuleb nende jaoks toode teha. Seega, kui nõudlust pole, peate toote valmistamise lõpetama ja turult lahkuma.

Selles kontseptsioonis ei räägita uute vajaduste tekitamisest uute turgude loomiseks. Teisisõnu, klassikalises turunduses pole turu laiendamise strateegiat lihtsalt ette nähtud. Klassikalise turunduse raames on ette nähtud töötada olemasoleva turuga, leides ja rahuldades selle turu tarbijate vajadused.

Seega selgub, et turundus esmalt genereerib, aga siis turundus tapab. Kui turul läheb hästi, annab turundus võimaluse raha teenida. Aga kui turul algavad probleemid, sunnib turundus jällegi sealt lahkuma, sest klassikalise turunduse raames öeldakse, et kaupa tuleb toota nii, et see rahuldaks vajadusi ja nõudmisi.

Kui uuringuandmed näitavad, et vajadused ja nõuded puuduvad, siis ei tasu kaupa toota. Ilmselgelt on klassikalisel turunduskontseptsioonil piirangud, sest see võimaldab töötada ainult valmisturul. Turu laiendamise strateegiat ei saa rakendada klassikalise turunduse paradigmas. Samas ei kanna klassikaline turundus mitte ainult piiranguid, vaid ka ohte.

See seisneb selles, et klassikalise turunduse õppimise käigus areneb inimestel piiratud mõtlemine. Turundusharidusega inimene oskab mõelda vaid selle kontseptsiooni raames ega saa sellest kaugemale minna. Kuid te ei tohiks olla ärritunud, sest turu laiendamise strateegia ja selle tööriistad on noomarketingis.

Noomarketing pole ikka veel laialt levinud. Muidugi on analooge, näiteks Apple'i turundus. Kuid ikkagi ei kasutata seda sageli. Sellega seoses langevad miljonid inimesed üle maailma klassikalise turunduse ohvriteks ja leiavad end töötuna. See arv kasvab pidevalt. Näiteks teatas Panasonic paar aastat tagasi, et koondab maailmas 40 tuhat töötajat.

Loomulikult on ettevõtte enda jaoks see piisk meres, umbes 10% töötajate koguarvust. Aga teisest küljest on see põhimõtteliselt väikese, kuid hubase linnakese elanikkond ja kui siia lisada veel lapsed ja vanad inimesed, siis saab juba korraliku linna 100 000 elanikuga, kes elavad selles firmas töötades.

Kuidas turu laiendamise strateegia probleeme toob?

Lisage need, kes elavad maksudest ehk teisisõnu riigiteenistujad, lisage teenindussektori inimesed ja see näitaja on veelgi suurem. Teisisõnu jätab Panasonic sellise vallandamisega Euroopa standardite järgi keskmise linna elanikud elatist ilma.

Muidugi võib viidata konkurentide nippidele, turuolukorrale, kuid tegelik põhjus, miks Panasonic on sunnitud pidevalt töötajaid kärpima, on see, et see silmapaistev ettevõte ei tea, kuidas uusi turge luua, vaid teeb seda. ei tea, kuidas turu laiendamise strateegiat rakendada, ega tea ka, kuidas konkurenti kõrvaldada.

See ettevõte suudab olemasolevatelt turgudelt väga hästi välja pigistada kõike, mida suudab, eriti koort koorides, seades oma kaubale turuhinnast 10-50% kõrgemad hinnad, kuid ei oska luua uusi turge. Tulemuseks on see, et ta on sunnitud valima strateegia, mida ta pidevalt rakendab, nimelt valmis turgudel töötamise strateegia, mitte turu laiendamise strateegia.

Kas see strateegia on hea või halb, las Panasonicu aktsionärid otsustavad, kuidas turu laiendamise strateegiat rakendatakse, mida selle elluviimiseks vaja on ja mis on selle strateegia põhiolemus.

Kui Panasonic uuriks Coca-Cola turundust, suudaks ta luua uusi turge ja see muudaks asju täielikult, sest tal ei oleks probleeme, mis tal praegu tegelikult on. Selleks peate valdama ainult vajalikke tehnoloogiaid, näiteks peate valdama noomarketingi. Tal on kõik muu, sealhulgas raisatud raha.

Seega kandis ettevõte BBC andmetel vähendamise tõttu enam kui 100 miljardi jeeni (1,22 miljardi dollari) kahjumit. See on korralik summa. Kuna see läheb igal juhul kaotsi, võiks selle investeerida uute turgude loomisse. Kulutades igale jaapanlasele ligi 10 dollarit, oleks võimalik tekitada kui mitte 125 miljonit tarbijat kõigist jaapanlastest, siis miljon kindlasti.

Neid tarbijaid kasutades oleks võimalik investeeringuid tagasi teenida ja isegi raha teenida ning poleks vaja vallandada süütuid klassikalise turunduse ohvriks langenud töötajaid ja seda kasutavaid spetsialiste. Noomarketingi puhul on turu laiendamise strateegia reaalsus, erinevalt klassikalisest turundusest, kus see pole midagi muud kui fantaasia.

Noomarketingi meisterlikkus võimaldab luua uusi turusegmente või üldse uusi turge asendamaks neid turge, mis on hakanud langema ja kust tuleb lahkuda. Näiteks teisel Jaapani ettevõttel Mazda on sarnased tehnoloogiad ja seega on tal juurdepääs suunatud turundusstrateegiale. Tänu sellele teab ta ka, mis on turu laiendamise strateegia olemus.

Selle strateegia põhiolemus on uute segmentide või uute turgude loomine. Uusi segmente ja uusi turge saab luua palju, kõik sõltub soovist ja võimalustest. Veelgi enam, nagu praktika näitab, on uute turgude või segmentide loomine sageli odavam kui olemasolevatelt turgudelt lahkumine, sest sel juhul peate maksma erinevaid karistusi, näiteks hüvitist koondatud töötajate eest.

Lisaks tuleb külmutada palju kalleid seadmeid. Samuti peame lahendama palju probleeme erinevate organisatsioonidega, näiteks ametiühingutega. Eriti palju probleeme tekib siis, kui on vaja koondada töötajaid riikides, kus peakontor ei asu. Nende probleemide vältimiseks on soovitatav hankida ärinõuandeid ja retsepte nende lahendamiseks.

Noomarketing on üsna lihtne tehnoloogia, mis on kättesaadav kõigile ärimeestele ja turundusspetsialistidele, eriti neile, kes juba tunnevad klassikalist turundust. Nende teadmiste lihtsus on selline, et isegi turundusega mitteseotud spetsialist saab sellega hakkama. Nende teadmiste maht ei ole suurem kui tavaline raamat, nii et saate selle väga kiiresti omandada.

Saate neid teadmisi kohe pärast nende omandamist ilma viivituseta rakendada. Noomarketingi baasil loodud tehnoloogiaid on ettevõtetes üsna lihtne juurutada ning äritegevust pole peaaegu üldse vaja muuta. Samal ajal lahendavad need tehnoloogiad põhiprobleemi – konkurentidega võitlemise küsimuse. Noomarketingi tehnoloogiate kasutamine võimaldab teil saada monopoolseid turge, kus pole konkurente. Et noomarketing oleks hõlpsasti mõistetav, on soovitatav lugeda klassikalise turunduse teemalisi artikleid.

Turu laienemise strateegia on järjepidevate ja omavahel seotud tegevuste kogum. Nende sündmuste fookus on erinev. Peame tegema koostööd tarbijate ja ettevõtte endaga ning muudes valdkondades. Kuid nende sündmuste olemus on sama: iga turu keskmes on idee. Turu laiendamiseks on vaja laiendada idee leviala.

Kui turg koosneb 1 miljonist tarbijast, tähendab see, et ideed on tutvustatud täpselt 1 miljonile inimesele, selle idee leviala on 1 miljon inimest. Kui on vaja lisatarbijaid, kui turgu on vaja laiendada, näiteks 2 miljoni tarbijani, siis tuleb seda tutvustada veel 1 miljonile inimesele. Kui ideed inimesesse ei istuta, siis ta pole tarbija, sest tal puudub motivatsioon tarbida. Ainult idee loob selle motivatsiooni.

Inimesesse siirdatud idee tekitab temas motivatsiooni ja soovi omada toodet. Noomarketing on tehnoloogia turul töötamiseks ideede tasemel, mistõttu võimaldab see ellu viia turu laiendamise strateegiat. Seetõttu peavad kõik, kes soovivad seda strateegiat rakendada, olema huvitatud noomarketingist ja selle tööriistadest, sealhulgas Panasonicu turundajad.