Ettevõtte investeerimistegevus

Ettevõtte läbimõeldud, hästi kavandatud investeerimistegevus aitab omanikul saada oma eesmärkide saavutamiseks lisavahendeid. Räägime, kuidas ta teda selles aitab, ja selgitame, mida ta soovitab.

Investeerimistegevuse olemus

Viimase all mõeldakse seaduse järgi raha investeerimist ja osade toimingute tegemist kasumi saamise eesmärgil. Samas määratlevad normatiivdokumendid investeeringutena raha, väärtpabereid või vara, mis on rahaliselt hinnatud ja investeeritud tulu teenimise või positiivse efekti (tootmise laiendamine, müügiturud, seadmete moderniseerimine jne) eesmärgil. Tuleb märkida, et eesmärgiks võib olla ka praeguse kasumlikkuse taseme hoidmine.

Seega seisneb ettevõtte investeerimistegevuse olemus ja sisu ressursside investeerimises ja toimingute tegemises, mis aitavad teenida või luua, rekonstrueerida, laiendada organisatsiooni põhi- ja käibekapitali.

Muide, ettevõte saab investeerida oma raha mõnesse projekti, kui ta teab, et tema investeeringud mitte ainult ei tasu end ära, vaid ka suurenevad, sest investeerimine on pikaajaline investeering. Seega peaks investori investeerimisest saadav kasu (antud juhul räägime kapitali kasvust) vähemalt kompenseerima selle, et neid vahendeid jooksval perioodil ei kasutata ning maksimaalselt ära tasuma ka risk.

Hinnake ettevõtte investeerimistegevuse efektiivsust just selle tulemuse järgi, mille see tõi. Reeglina on see hulk näitajaid, nimelt:

• praegune puhastulu;
• tulumäär;
• kasumlikkuse indeks;
• tasuvusaeg jne.

Ettevõtte investeerimistegevuse liigid

Vastavalt suunale eristatakse tegevusi:

• Sisemine. See hõlmab investeeringuid tootmise laiendamisse, uute kaasaegsete seadmete ostmist, mis suurendaks toodangu mahtu või omandaks uue töösuuna. See hõlmab ka investeeringuid, mis on suunatud töötajate oskuste parandamisele ja kõrgtehnoloogia valdamisele. Teine võimalus on pangahoiused.
• Väline. Eesmärk on teenida raha teistelt ettevõtetelt ostetud väärtpaberitelt või nende ettevõtete otse ostmiseks.

Kapitali investeerimise vormid

Investeerimistegevust teostab ettevõte kapitali suurendamise eesmärgil. Investeeringut ennast saab teha erineval viisil.

Investeerimise materiaalne vorm

Siin on 2 valikut:

• Investeering olemasolevasse tehnilisse tootmisbaasi. Praktikas näeb see välja nii: ettevõte toodab toodet, mille nõudlus on pidevalt kõrge ja kapitali suurendamiseks saab selle omanik laiendada tegevuste ulatust ehk investeerida rohkematesse toodetesse. Ütlematagi selge, et see on tõhus investeering, mis ei ole seotud suurte riskidega.
• Tehnilise baasi parandamiseks. See tähendab, et see on juba ettevõtte uuenduslik ja investeerimistegevus. Kuid enne selle võimaluse kasutamist tuleb investeerimisprojekt välja arvutada ja põhjalikult analüüsida, kuna riskid siin juba suurenevad.

rahaline vorm

Sel juhul investeeritakse raha väärtpaberitesse. Samuti on ettevõttel võimalik oma aktsiaid müüa ja seeläbi kapitali suurendada.

Tuleb märkida, et ettevõtete omanikud kasutavad seda investeerimisvormi harva, peamiselt siis, kui neil on vaja vahendeid tootmise moderniseerimiseks.

immateriaalne

See taandub patentide, rahvusvaheliste kaubamärkide registreerimisele ja sellest tulenevalt kapitali turuväärtuse tõusule. Tõsi, sel juhul peate hankima rahvusvahelise sertifikaadi, mis tagaks toodete vastavuse rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele.

Teisisõnu hõlmab siin ettevõtte investeerimistegevus investeeringuid tegevustesse, mis võimaldavad patenti saada või rahvusvahelise kaubamärgi registreerimist.

Teine näide immateriaalsest kapitaliinvesteeringu vormist on frantsiisi omandamine.

Tegevuste fookus

Investeeringut saab suunata:

• Tootmise laiendamine. Tänu sellele on võimalik suurendada tööstuskaupade mahtu, müügiturgu, suurendades seeläbi kasumit. Samal ajal investeeritakse vahendeid uute osakondade, töökodade avamisse, tehnilise baasi täiustamisse jne.
• Tehniline ümbervarustus. Organisatsioon, kes valib selle investeerimistegevuse suuna, vahetab oma seadmed täielikult välja uue, kaasaegsema ja paremate majandusnäitajatega. Tootmispinda ei laiendata.
• Rekonstrueerimine. See hõlmab hoonete ümberkorraldamist, vananenud seadmete väljavahetamist, et mitmekesistada tootmist ja hakata tootma uut tüüpi tooteid. Rekonstrueerimine on tulusam kui nullist alustamine, kuna seda kasutaval ettevõttel on reeglina juba mingi tehniline baas, tööks kvalifitseeritud personal, see tähendab, et rekonstrueerimise ajal saate tegevussuunda ilma suurte kuludeta muuta.
• Tootmise kasv ja tootevaliku laiendamine. Tänu viimasele on nõudluse kõikumisel võimalik ettevõtte riske vähendada.

Olgu ka öeldud, et ettevõtte omanik saab investeerida tootmistehnoloogia täiustamisse või efektiivsuse tõstmisse (sel juhul saab panustada näiteks ressursside säästmise peale).

Investeerimistegevuse subjektid

Nemad on:

1. Investor. Ta valib investeeringu allika ja investeerib raha otse. Investoriks võib olla nii füüsiline isik, juriidiline isik, ettevõtja välismaalt, riigiasutus kui ka kohalik omavalitsus. Kõigi investorite õigused on võrdsed: nad ise otsustavad, kuhu raha paigutada, millises mahus. Lisaks on neil õigus lepingu alusel oma õigusi teistele isikutele üle anda või investeeringute tulemusi käsutada.
2. Klient. See, kes viib investeerimisprojekti otse ellu. Selleks annab investor talle lepingu alusel teatud perioodiks üle vastavad õigused. Klient võib olla füüsiline või juriidiline isik.
3. töövõtja või töövõtja. Lepingu alusel projekti ellu viiva ettevõtte investeerimistegevuse subjekt. Erinevalt kliendist ei oma investeeringuid. Samal ajal annab tellija talle töö tegemiseks vajaliku raha. Muide, seaduse järgi peab töövõtjal oma tegevuseks olema litsents.
4. Kapitaliinvesteeringuobjektide kasutaja ehk see, kelle jaoks viimased on loodud.

Muide, üks investeerimistegevuse subjekt võib kombineerida teiste funktsioone. See tähendab, et investor võib ise olla kasutaja, kui seda ei keela kokkulepe või valitsusleping vms.

Ettevõtte investeerimispoliitika

Ettevõtte investeerimis- ja finantstegevuse määrab investeerimispoliitika. Viimane on osa finantsstrateegiast ja taandub investeeringute tegemisele, mis tooksid kasumit ja aitaksid äril kasvada.

Poliitika töötatakse välja etapiviisiliselt:

• esmalt analüüsitakse ettevõtte tegevust eelmisel perioodil, uuritakse investeerimisolukorda;
• seejärel koostatakse investeerimispoliitika otse investeerimise võtmevaldkondades;
• Lõpuks viiakse plaani ellu.

Selle käigus määratakse investeeringute raamistik (kuni aasta, kuni 5 aastat, üle 5 aasta), finantseerimisallikad, luuakse töörühmad, kes sellega otseselt tegelevad.

Tähtis! Seejärel on vaja tööd regulaarselt analüüsida, et tuvastada ja kõrvaldada investeerimispoliitika nõrkused.

Investeerimistegevuse õiguslik alus

Investeerimistegevuse õiguslikku reguleerimist viivad läbi mitmed dokumendid, nimelt: föderaalseadus "Välisinvesteeringute kohta", "Investeerimistegevuse kohta", "Investeerimisfondide kohta" jne.

Nende sõnul:

• luuakse soodne keskkond investeerimistegevuse arendamiseks;
• maksusüsteemi täiustatakse;
• luuakse tingimused subjektide poolt oma investeerimisfondide moodustamiseks;
• kaitsta investorite huve jne.

Oma ja laenatud vahendid

Ettevõtte investeerimistegevuse raames tehtavate investeeringute liigid ja allikad :

• Omavahendid – kasum, põhi- ja lisakapital, raha reservfondidest, kulum. Selliseid ressursse on kasulik kasutada, kuna sel juhul ei vastuta omanik teiste ettevõtete, riigi, võlausaldajate jms ees.
• Meelitatud, laenatud – need on avalikud investeeringud (näiteks toetused), tagatislaenud, investorite raha, krediidiorganisatsioonid.

Investeerimistegevuse aluspõhimõtted ja strateegia

1. Paindlikkus. See peaks korreleeruma ettevõtte olemasoleva majandusstruktuuriga, kohanema keskkonnamuutustega.
2. Vastuvõetavus. Investeerida on vaja lähiajal tekkivaid tingimusi arvestades.
3. Keerukus. Oluline on omavahel seotud kasutamine erinevates osakondades.
4. Tõhusus. Projektid peavad andma positiivseid tulemusi.
5. Tõhusus. Tegevuste elluviimisel tuleb püüda kulusid minimeerida.

Investeerimistegevuse strateegia väljatöötamisel tuleks arvestada ettevõtte pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Sellest sõltub investeeringu vorm, rahastamisallikate valik, investeerimismeetmete ettevalmistamise protsess.

leiud

Investeerimisaktiivsus on osa ettevõtte strateegiast, mis võimaldab seada uusi eesmärke ja neid saavutada, suurendades samal ajal oma tulusid. Investeerimistegevuse korraldamine näeb ette meetmete väljatöötamise, mis aitavad luua ja ellu viia tõhusaid investeerimisprojekte, st selliseid, mis mitte ainult ei hüvita investeeritud vahendeid pikka aega, vaid ka suurendavad neid.

Investeerimistegevuse subjektid tegelevad nende projektide väljatöötamise ja elluviimisega, millest igaühel on oma funktsioonid: näiteks investeeringute suuna valimine või meetmete otsene rakendamine. Tegevus on reguleeritud seadusega.