Suurepäraste ettevõtete edulood

Miks üks äri kasvab ja toob raha sisse, teine ​​aga suletakse aasta pärast? Kas kasumlikuks äriks on universaalne retsept, kas ilma kapitalita on võimalik midagi saavutada? Kas 10 000-st on võimalik teha miljon 🪙? Räägime paljude suurepäraste ja välismaiste ettevõtete edulugusid.

McDonaldsi edulugu

USA suur depressioon: kriis, tööpuudus, madalad palgad… Ja kaks noort venda, kes lahkusid Läände oma tulusat äri otsima. Richard ja Maurice McDonald, rohkem tuntud kui Dick ja Mac, saavad kiirtoidukettide äri teerajajateks.

Nad märkasid, et autode populaarsus kasvab, ja päästsid autojuhid sellest, et nad ei pidanud autost lahkuma, et midagi tellida. 1940 aastal avasid nad Californias esimese kohviku. Nad ei mõelnud välja mitte ainult äri, vaid ka uue töökorralduse. Vennad jagasid tegevused töötajate vahel selgelt ära. Üks näiteks praeliha, teine ​​valmis kastmed, kolmas vahustatud kokteilid jne.

Võib-olla oleks kohvik aja jooksul jäänud kaardil tavaliseks punktiks, kui mitte ärimees Ray Kroc: ta ostis vendadelt frantsiisi ja hakkas tegutsema frantsiisiagendina.

Ray Kroc töötas välja koodi, logo, mõtles välja turundusstrateegia ja maksis algselt ettevõtte eest 2,7 miljonit dollarit. Siis oli ta pankroti äärel ja pangad ei tahtnud laenu anda. Ray leidis väljapääsu: ta ostis maa ja rentis selle uutele frantsiisiomanikele. Nii et tema äri ei olnud kiirtoit, vaid kinnisvara.

Ostnud ettevõtte 1961. aastal, suurendas ta 4 aastaga kohvikute arvu 700-ni. Tänaseks külastab McDonaldsit umbes 70 miljonit inimest, 118 riigis on üle 35 000 kohviku.

Apple’i edulugu

Californias asutasid 1976. aastal Steve Jobs, Ronald Wayne ja Steve Wozniak Apple’i. Wayne aga keeldus osalemast juba enne ametlikku registreerimist. Püüdes muuta personaalarvutid juurdepääsetavamaks, veetsid kaaslased tunde garaažis. Nad andsid välja protsessoriga emaplaadi Apple I, mida müüdi 666 dollari eest. Korpus ja klaviatuur tuli ise lisada, kuid vaatamata sellele müüdi kogu partii maha. Seejärel otsustati teha Apple II, millel on graafika, heli, toiteplokk, plastkorpusesse pakitud kõlarid.

1981 aastal lahkus Wozniak ettevõttest ja president John Scullyst sai selle president. Siseneb Macintoshi arvutiturule, mille nõudlus ületab koheselt pakkumise. Sel ajal esindas Apple vabadust. Töötajad võisid endale lubada isegi lõhkised teksad, isegi muusikat töökohal, kui nad töötasid arvutiga. John Scullyle see aga ei meeldi – ta vallandab Steve Jobsi.

Jobs loob NeXTi ja ehitab arvuteid haridustööstusele. Samal ajal loob Apple palavikuliselt Mace, printereid, digikaameraid jne. Samal ajal Apple’i müük väheneb ja 1997. aastal tagastatakse investorite survel Jobs korporatsioonile. Juba presidendi rollis vähendab ta ulatust ning loob iMaci ja MacOS X-i. Siis on iPodid, iPadid ja muud tooted, mis löövad iga kord müügirekordeid.

Steve Jobs pakkis ümber selle, mis oli juba varem loodud, ja see oli täpselt see, mida teised soovisid. Ta lõi ainulaadse veebidisaini, kombineeris funktsionaalsust: telefon, pleier, märkmik, kaamera jne.

Wildberry edulugu

Wildberriese asutajast Tatjana Bakaltšukist on saanud viimasel ajal teine ​​naismiljardär. Tema firma, mis sai alguse pereettevõttena, on nüüd väärt umbes 1,2 miljardit dollarit.

Wildberryde ajalugu sai alguse 2004. aastal. Algul müüs Tatjana asju Saksa kataloogidest: otsis tellimusi, sooritas oste ja toimetas riideid kohale. Aja jooksul ühendas Tatjana Bakalchuk uued suunad: ta hakkas tooma lastekaupu, raamatuid, seadmeid jne.

4 aasta pärast ostab tüdruk müümata kaupu ülemaailmsetelt kaubamärkidelt nagu Sportmaster ja müüb need piisavalt kiiresti maha. 2014 aastal, kui rubla odavneb, meelitab see kodumaiseid tootjaid. Seega laiendab see tootevalikut. Ettevõte hakkab kiiresti kasvama pandeemia ajal, mil enamik inimesi oli sunnitud ostlema veebis. Näiteks äpi kasutajate arv kasvas 20% ja ettevõtte tulud kasvasid peaaegu kahekordseks.

Alguses polnud Wildberryl konkurente ning hiljem jälgis asutaja trende ning muutis strateegiat ja sortimenti. Edu üheks peamiseks põhjuseks oli see, et Tatjana Bakalchuk suutis luua ülemaailmse partnerite võrgustiku ja muutis teenuse klientidele mugavaks.

Tinkoffi edulugu

Kuni 2006. aastani Tinkoff Banki ei eksisteerinud, kuid seal oli Khimmashbank, mis oli keemiatööstuse ettevõtetele laenanud 12 aastat. Asjad hakkasid tema jaoks halvenema. Kevadel ostis praegune miljardär Oleg Tinkov selle välja ning alustas reformide ja kaubamärgi muutmisega. Kulutanud projektile umbes 70 miljonit dollarit, saavutas Oleg Tinkov varade kasvu.

2006 aasta lõpuks väljastab Tinkoff oma kaardid ja otsustab, et organisatsioonil filiaale ja kontoreid ei ole. 2011 aastal loob ta internetipanganduse, mis võimaldab saada teenuseid kõikjal maailmas, kus on internet. Aastal 2015 ja hiljem pakub see äriteenuseid ning integreerib rakenduse Samsungi, Apple’i ja Android Payga.

Kogu praegune õnnestus tal katta, sest keskendus elektroonikasüsteemide arendamisele. Rakenduse kaudu saate maksta, avada konto, osta kinopileteid või tutvustusi.

Tesla edulugu

Elektriautod ilmusid juba 1901. aastal, siis oli neid 38% koguarvust. Siis koguvad nad populaarsust ja USA 27. presidendi William Howard Tafti abikaasa Helen muudab need moes.

1908 aastal see trend aga kaob. Ford toob välja odava, lihtsustatud disaini ja Ford Model T bensiinimootoriga auto ning see tekitab segadust. 1930 aastateks, kui kütus odavnes, olid elektriautod täiesti kadunud.

Neid meenutatakse taas 2000. aastatel. Insenerid Martin Eberhard ja Mark Tarpenning on juba ühe eduka startupi maha müünud ​​– nad tootsid e-raamatuid. Mõeldes uuele nišile, pööras Eberhard tähelepanu elektrisõidukitele ja temast sai osa AC Propulsion meeskonnast. Seal valmistas ta luksuslikust elektriautost masstoodanguna elektriauto. Lahenduseks oli aku asendamine liitiumioonakude vastu.

2003 aastal asutasid Eberhard ja Tarpenning Tesla. Nad said investoritelt 7,5 miljonit dollarit, Elon Musk panustas 90% summast. Tesla põhiidee on muuta elektrisõidukid peavooluks.

2007 aastal võtab Elon Musk ettevõtte üle täieliku kontrolli. Ta kogub täiendavaid investeeringuid ja annab välja The Roadsteri. Auto kiirendas 100 km-ni. tunnis 3,6 sekundiga ja saaks läbida 350 km. laadimata. See on maailma esimene taskukohase hinnaga täiselektriline auto.

2 aasta pärast ilmus teine ​​Tesla prototüüp ja see pandi tootmisse 2012. aastal. See mudel suudab ilma laadimiseta läbida 426 kilomeetrit ja nakatub vaid poole tunniga. 3,1 sekundiga kiirendab auto 100 kilomeetrini tunnis 3,1 sekundiga. Viis aastat hiljem ilmub esimene ökonoomne versioon 35 000 dollari eest.