Ekspordi strateegia rikastesse riikidesse suure müügi jaoks
Rikastesse riikidesse ekspordi strateegia on selge vastus küsimusele, kuidas müüa sellistesse piirkondadesse ja riikidesse nagu Euroopa, USA, Kanada, Austraalia, Hiina ja mõned teised. Tõhus ekspordistrateegia põhineb alati teadmisel selle riigi või piirkonna mentaliteedist, millega plaanitakse koostööd teha. Kui seda ei tehta, on ebaõnnestumine garanteeritud.
Mis on põhiline erinevus lääne ja ida vahel? Ida on üldiselt napp koht, kus kõigest on puudu. See moodustab nappuse mentaliteedi, mis määrab tarbimisharjumused, ettevõtluse ja elu kontseptsiooni üldiselt ning sama majanduse. Ida-mentaliteediga ärimees vaatab maailma nappide silmadega, arvab, et kõigest ja kõigist on puudu.
Tema kontseptsioonis piisab, et äri läheks, vaid omada mingisugust toodet ja seda klientidele pakkuda. Toote kvaliteet, selle omadused ei ole väga olulised, sest muud võimalust pole, mis tähendab, et tarbijal pole valikut. Majanduse nappus avaldub kõiges, ka selles, et tohutult napib kliente, kes suudaksid kaupa müüa.
Ekspordistrateegia itta
Ida mentaliteedist sünnib ka vastav müügiliik – vtjuhing, s.o. soov kaupu mis tahes viisil müüa. Kui klient on pöördunud, tuleb ta kindlasti endasse imeda, sest teist klienti ei pruugi lihtsalt olla. Vtjuhingu protsessis toimub mõistete asendamine. Inimese vajaduse all ei paku ta seda toodet, mis suudab seda rahuldada.
See tapab müügi alguses, vähendab seda kohati
Müüakse mitte seda toodet, mis suudab päriselt realiseerida ostja ideed. Inimene ostab, aga jääb rahulolematuks, sest ostis vale asja. Mitu sellist “ostu" ja ta kardab juba üldse midagi osta. See tapab müügi alguses, vähendab seda kohati. Kõige selle tulemusena sünnivad sadu, kui mitte tuhandeid täitumata soove, pidevat hirmu, ostuhirmu.
Napp majandus tekitab täieliku psühholoogilise stressi ja viib selleni, et inimene on võimeline minimaalselt füüsiliselt stressiks. Sellises majanduses on psühholoogilise leevenduse kaubad eriti head. Huvitav on veel üks asi, milleks on see, et tänu sellele, et ostetakse palju ebavajalikku kaupa, mis vajadust ei rahulda, tekib harjumus mittevajalikust lahti saada.
Ekspordistrateegia läände
Tavaliselt on müük protsess, mille käigus edastatakse seda, mida klient tegelikult vajab. Idas levib müük – enda jaoks mittevajaliku ülekandmise protsess. Selge on see, et sellistes tingimustes raha ei teki, vaid ainult jagatakse ümber. Raha tekib ainult võrdse vahetamise ja soovide rahuldamise tulemusena ja see juhtub läänes.
Raha saate teenida ainult läänes ja selleks on vaja õiget ekspordistrateegiat
Raha saab teenida ainult läänes ja selleks on vaja õiget ekspordistrateegiat, mis võimaldab turust aru saada. Lääs on ülejäägi koht. Üldiselt jätkub kõigile. Läänes on inimeste soovid rohkem rahuldatud. Kõik on optimeeritud, häälestatud, organiseeritud, seega inimeste psühholoogiline stress on minimaalne, kuid füüsiline stress maksimaalne, sest selleks, et oma soove maksimaalselt rahuldada, tuleb pingutada.
Võime öelda, et kõik seal viibijad on oma füüsiliste võimaluste piiril. Seetõttu on füüsiliseks mahalaadimiseks head tooted, mis säästavad aega ja raha. Ja mida paremini nad lähevad, seda paremini nad maha laadivad. Tegelikult saavad sellel turul hästi ainult uuenduslikud tooted. Kaubad, mida te ise ei vaja ja mida soovite müüa, on seal lihtsalt ebareaalne müüa.
Kuidas eksportida palju ja kallis
Nagu näha, on vastus küsimusele, milline peaks olema läände eksportimise strateegia, üsna lihtne. Tuleb lihtsalt pakkuda turule midagi, mida keegi teine pole talle pakkunud. Meie ettevõtetel omakorda on põhimõtteliselt ainult see, mida nad ise ei vaja, välja arvatud tooraine, seega on kaupade müügiga Lääne turul tohutu probleem. Pelgalt uue pakkumisest aga ei piisa, see peab rahuldama ka tarbija tegelikud vajadused.
Kui midagi uut pakkuda ei saa, pole Lääne turgudel midagi teha
See tähendab, et tarbijad peaksid saama pakutavate toodete abil oma ideid realiseerida. Lääne ärimehed mõistavad seda hästi, vähemalt need, kes suudavad kaua turul püsida ja kes kasutavad kaasaegse turunduse stsenaariumi. Nad mitte ainult ei mõista seda, vaid teevad sellest eeldusest lähtudes ka äritegevust, otsides ja pakkudes klientidele pidevalt midagi uut. Noh, kliendid on harjunud pidevalt midagi uut otsima.
Lääne majanduse ülejääk, erinevalt ida defitsiitmajandusest, loob raha. Seetõttu püüdlevad kõik raha teenimise eesmärgil lääne turule sisenemise poole. See ei õnnestu mitte kõigil, vaid ainult neil, kes pakuvad läänele tõesti midagi uut. Kui midagi uut pakkuda ei saa, pole Lääne turgudel midagi teha. Idamaade ettevõtete edulugusid on läänes palju ja kõik need on seotud sellega, et neil ettevõtetel õnnestus pakkuda midagi tõeliselt uut.
Ekspordistrateegia kui edu võti
Ilmselgelt on lääne turgude ebaõnnestumiste peamiseks põhjuseks ida mentaliteet. Lääne turule sisenemiseks vajame ennekõike ekspordistrateegiat, mis kujundaks mentaliteedi ümber läänelikuks. Üks võimalus selleks on pumbata ettevõte tervikuna ja selle töötajad lääneliku mentaliteediga. Kui mitte kogu ettevõte, siis vähemalt need divisjonid, mis töötavad lääne heaks.
Tegelikult vajame kvaliteetset ekspordistrateegiat
Eelneva põhjal on üldiselt selge, kuidas korraldada eksporti rikastele lääneriikidele. Mõistmisest aga ei piisa, vaja on ka konkreetseid tegusid, sest iseenesest ei juhtu midagi. Pealegi pole vaja ainult toiminguid, vaid tegevusprogrammi, sest ainult see võimaldab teil soovitud tulemuse saada. Tegelikult vajame kvaliteetset ekspordistrateegiat. Seda saab arendada vaid inimene, kes valdab hästi läänelikku mentaliteeti.
Ainult kvaliteetne, mitte fiktiivne ekspordistrateegia võimaldab hankida spetsialiste, kes suudavad luua kaupu, mis tõesti pakuvad huvi lääne ostjatele, ning neid reklaamida ja müüa. Ainult investeeringud kvaliteedistrateegiasse toovad tagasi ega kao nagu musta auku.