Edulood: Albert Einstein

Inimene kasvab raskusi ületades. Kui raskused sind ei peata, saavutad kõik, mida soovid. Teel eduni pidi Albert Einstein ületama vaesuse, terve hulga haigusi, arvukaid ebaõnnestumisi ja pidevaid arusaamatusi. Kuid ta sai kõigest üle ja temast sai silmapaistev teadlane.

Väike Einstein rääkis alles 3-aastaselt ja õppis lugema alles 7-aastaselt. Koolis õppis ta kõige halvemini ning enne ühelegi küsimusele vastamist mõtles ta pikalt ja sosistas alguses vastuseks “endale". Selle eest sai ta hüüdnimeks "pidur" ja õpetajad ütlesid, et ta ei saavuta midagi.

15-aastaselt jättis ta kooli pooleli ja üritas ülikooli astuda, kuid kukkus sisseastumiseksamitel läbi. Teisel katsel õnnestub tal siiski astuda Füüsika- ja Tehnoloogiainstituuti, kuid Einstein jättis ülikoolis enamiku tundidest vahele. Lisaks õnnestus tal tülitseda iga oma õpetajaga, kuna tal oli absoluutselt kõige kohta oma arvamus.

Pärast füüsika- ja matemaatikaõpetaja diplomi saamist oli Albert oma rühmas ainuke, kelle töölevõtmisest keelduti. Selle põhjuseks oli mässulise maine, mille ta teenis ise oma tudengiaastatel. Terve 2 aasta jooksul ei leidnud hiilgav teadlane endale ühtegi vaba kohta. Lõpuks sai ta tööd patendiametis ametnikuna. Tema ülesandeks oli võtta vastu leiutistaotlusi ja kontrollida joonistelt tehtud arvutusi. Einstein töötas 7 aastat kontoriametnikuna, kuid ei loobunud kunagi püüdmast alustada karjääri õpetaja ja teadlasena.

Einstein oli vaid 26-aastane, kui väike füüsikaajakiri avaldas tema esimesed artiklid. Ta ei saanud kuulsaks (tema avastusi tunnustati alles 15 aastat hiljem), kuid ta kutsuti Berni ülikooli loengut pidama. Kahjuks tuli tema loengutele ainult 1 üliõpilane! Ta naaseb ametnikuna tööle ja töötab samal ajal oma teooriate kallal.

1920 aastal nimetati Einstein Nobeli preemia kandidaadiks, kuid Saksamaal tekkisid juba sel ajal antisemiitlikud meeleolud ja nad otsustasid teda mitte välja anda. Muid olulisi avastusi selle aasta jooksul ei tehtud ja Einsteinil polnud konkurente. Seetõttu ei antud auhinda üldse kellelegi. Kartes tagakiusamist, emigreerus ta 1933. aastal Ameerikasse, kus jätkas teaduslikku tööd, tänu millele sai ta hiljem tuntuks kogu maailmale.

Albert Einstein muutis lõplikult meie arusaama maailmast. Teadlane sai Nobeli preemia, sai maailmakodanikuks, asutas ülikooli, talle anti kätte New Yorgi võtmed, talle pakuti Iisraeli presidendi kohta ja tema järgi nimetati gümnaasium, kus ta õppis. Ainult paberitüki ja pliiatsiga suutis see mees ennustada gravitatsioonilainete olemasolu 100 aastat enne seda, kui me suutsime neid esimest korda tuvastada (2016. aastal). Lapsena vaimselt alaarenenud poisi perekonnanimi on nüüd sünonüümiks sõnale "geenius".

Muide, kas teadsite, et Albert Einsteinil on oma edu saladus? Kujutage vaid ette – üks kõigi aegade ja rahvaste suurimaid mõistusi on välja töötanud edu matemaatilise valemi! Soovitan teil see hoolikalt läbi lugeda, sest see on suure tõenäosusega kõige olulisem matemaatiline võrrand, mida te oma elus kunagi näete.

Einstein määratles edu järgmiselt: "Kui A on edu, on selle valem järgmine:

A u003d X + Y + Z, kus

X on töö.

Y on mäng.

Z on teie võime vaikida"