{"id":259206,"date":"2022-05-19T11:02:00","date_gmt":"2022-05-19T08:02:00","guid":{"rendered":"https:\/\/finance.inform.click\/?p=259206"},"modified":"2024-10-17T19:54:23","modified_gmt":"2024-10-17T16:54:23","slug":"postindustriaalne-majandus-kuidas-sellega-kiiresti-rikkaks-saada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/postindustriaalne-majandus-kuidas-sellega-kiiresti-rikkaks-saada\/","title":{"rendered":"Postindustriaalne majandus \u2013 kuidas sellega kiiresti rikkaks saada"},"content":{"rendered":"

Majandus on riikide, riikide, ettev\u00f5tete ja inimeste arengu aluseks. V\u00f5ib tunduda, et see on midagi terviklikku, kuid tegelikult see pole nii. Tegelikkuses on majandus heterogeenne, kuna koosneb sektoritest. Majanduse raames on tavaks eristada 5 sektorit: esmane, sekundaarne, tertsiaarne, kvaternaarne ja viis. M\u00f5ne riigi majanduses on k\u00f5ik sektorid, sealhulgas postindustriaalne majandus, samas kui teistes riikides vaid m\u00f5ned.<\/p>\n

Kuid see pole veel k\u00f5ik, sest majandusel on tasemed, mis on seotud tsivilisatsiooni arengutasemetega. Praeguseks on selle p\u00f5hjal tavaks eristada 7 majanduse taset: neoliitikum, varane klass, iidne, keskaegne, varaindustriaal, t\u00f6\u00f6stuslik ja postindustriaalne. Maailmamajandust tervikuna esindavad \u00fchel v\u00f5i teisel kujul nii erinevad sektorid kui ka erinevad tasandid.<\/p>\n

Kohati, n\u00e4iteks kurtide Amazonase h\u00f5imudes, valitseb veel neoliitikum ja m\u00f5nel pool, n\u00e4iteks arenenud riikides, juba postindustriaalne majandus. M\u00f5ne riigi majanduse tase on t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud ja m\u00f5ned on \u00fcleminekufaasis. Siit ka erinevus SKT suuruses, mida konkreetses majanduses luua saab.<\/p>\n

Miks oli vaja majandust sektoriteks ja tasanditeks jagada? Vaja oli jagada, et n\u00e4ha maailmas konkreetse riigi majanduse v\u00f5imalusi ja v\u00f5imeid ning \u00e4riv\u00f5imalusi selle riigi majanduse sees. T\u00e4nu sellele jaotusele on selge, milline on konkreetse riigi majandus, millisel tasemel see on, millised sektorid on selles arenenud ja millised mitte ning milline \u00e4ri sellises riigis v\u00f5imalik on.<\/p>\n

Seoses sektoritega on paljude riikide majanduse struktuuris erinevad sektorid. Aga mis puudutab tasemeid, siis siin on olukord v\u00e4ga huvitav, sest on riike, kus on ainult \u00fcks majandustasand, aga on ka riike, kus eksisteerib korraga mitu majandustasandit. Sellest tulenevalt eksisteerivad samaaegselt eri sektoreid esindavad ettev\u00f5tted.<\/p>\n

\n

T\u00e4na on meil 5 majandussektorit ja 7 majandustaset<\/p>\n<\/blockquote>\n

Sellistes riikides tegutsevad m\u00f5ned ettev\u00f5tted nii, nagu oleksid nad alles neoliitikumis, teised aga saavad juba aru, et postindustriaalne majandus on saabunud, ja tegutsevad sellel tasemel. Esimene p\u00f5hjus, miks majandust sektoriteks jagada, on aga see, et erinevatel aegadel olid aluseks ehk siis veduriks, mis vedas maailmamajandust tervikuna ja eri riikide majandust, erinevad sektorid ja tasemed. See on v\u00e4ga oluline punkt.<\/p>\n

T\u00e4na on meil 5 majandussektorit ja 7 majandustaset, mis t\u00e4hendab 35 majandussegmenti. Igas neist saab ettev\u00f5te end proovile panna erineva edu t\u00f5en\u00e4osusega. Edu t\u00f5en\u00e4osus suureneb, kui ettev\u00f5te proovib end selles sektoris ja tasemel, mis riigis on.<\/p>\n

Edukuse maht aga kasvab, vastupidi, kui \u00e4ri ajada uue taseme raames, mida riigis veel ei ole. N\u00e4iteks kui vajate edu garantiisid, siis on v\u00e4ga rumal pakkuda neoliitikumi raames postindustriaalse majanduse tooteid, sest neid ei l\u00e4he kellelgi vaja, nende j\u00e4rele n\u00f5udluse tekitamiseks peate k\u00f5vasti pingutama.. Vaja l\u00e4heb ainult neoliitikumi tooteid.<\/p>\n

Uue taseme loomine ja nende sektorite loomine, mida pole olemas, on v\u00e4ga keeruline, kuid samas v\u00e4ga huvitav ja v\u00f5ib-olla ka v\u00e4ga tulus, kui veab. Reeglina saab miljard\u00e4riks see, kes loob ettev\u00f5tte m\u00f5nes uue majandustaseme sektoris. N\u00e4iteid on palju, alates John Rockefellerist, j\u00e4tkates Bill Gatesiga ja l\u00f5petades Mark Zuckerbergiga. K\u00f5ik need inimesed seisid uute ettev\u00f5tete loomisel majanduse uutel tasanditel.<\/p>\n

Maailmamajandus sai alguse neoliitikumi tasemelt ja primaarsektorist. Kunagi oli see maailmamajanduse p\u00f5hisektor, kord oli selles sektoris t\u00f6\u00f6tamine ja investeeringud sellesse k\u00f5ige tulusamad ja tulusamad. Sel ajal oli see progressiivne majandus, kuid v\u00f5rreldes kaasaegse majandusega oli see primitiivne majandus. Pikka aega elas inimkond primitiivselt, mis t\u00e4hendab, et selle esindajad jahtisid ja kogusid igasuguseid taimi.<\/p>\n

Sel ajal oli aluseks loodus ise ehk tarbida sai k\u00f5ike, mis looduses oli. Samas olid tehnoloogiad ka primitiivsed \u2013 jahipidamise oskus ja igasuguste taimede kogumise v\u00f5imalus. Seej\u00e4rel leiutati mitmesuguseid t\u00f6\u00f6riistu, mis v\u00f5imaldasid maad massiliselt harida ja see viis majanduse uue taseme kujunemiseni, mis sai selle aluseks. Just selles uues sektoris toodeti sel ajal p\u00f5hitoodet.<\/p>\n

Miks me vajame postindustriaalset majandust?<\/h2>\n

Sellele j\u00e4rgnes \u00fcha uute ja uute t\u00f6\u00f6riistade ja tehnoloogiate leiutamine ning sellest tulenevalt \u00fcleminek uutele tasemetele. Nii tekkis t\u00f6\u00f6stuslik tase ja t\u00f6\u00f6stus, mis sai uueks aluseks, sest p\u00f5hitoode toodeti t\u00f6\u00f6stuses. 20 sajandi l\u00f5pus hakkasid tekkima tehnoloogiad, mis v\u00f5imaldavad massilist genereerimist ja mis k\u00f5ige olulisem \u2013 uute ideede juurutamist, mis t\u00f5i kaasa uue majandusliku baasi kujunemise ja uue majanduse taseme, mida nimetatakse postindustriaalseks majanduseks.<\/p>\n

\"Postindustriaalne<\/a><\/p>\n

Postindustriaalse majanduse produkt on idee. Selge on see, et uusi ideid genereeriti ja viidi ellu ka varem, kuid vanade tehnoloogiatega oli see v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas ja palju raha n\u00f5udnud t\u00f6\u00f6 ja seet\u00f5ttu tegid seda v\u00e4hesed. P\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik lihtsalt kopeerisid teiste ideid. Uute tehnoloogiate esilekerkimine on aga v\u00f5imaldanud uute ideede genereerimise ja elluviimise k\u00e4ima l\u00fckata.<\/p>\n

Alguses oli see majanduse tase v\u00e4ga n\u00f5rk, kuid siis hakkas \u00fcha tugevamaid positsioone v\u00f5tma, kuni l\u00f5puks saavutas selle sektori t\u00e4htsus kriitilise massi ja hakkas purustama teisi sektoreid. See s\u00fcndmus juhtus \u00fcsna hiljuti, iga\u00fcks meist oli selle tunnistajaks. Jutt k\u00e4ib aastast 2008, mil toimus s\u00fcndmus, mis vormistati selleks, et mitte \u00e4ratada asjatut pealtvaatajate ja potentsiaalsete konkurentide t\u00e4helepanu \u00fclemaailmse finants- ja majanduskriisina.<\/p>\n

Tegelikult haarasid uue majanduse esindajad 2008. aastal finantsv\u00f5imu ja suunasid raha majanduse postindustriaalsele tasemele, tuues t\u00f5husalt v\u00e4lja teised rahapuuduses ja h\u00e4das olnud sektorid. Tegelikkuses pole ju maailmamajanduses raha hulk v\u00e4henenud, see on lihtsalt saadetud sinna, kuhu \u00fctlesid uued omanikud, keda majanduse m\u00f6\u00f6dunud tasemed ei huvita, sest need muutusid kahjumlikuks ja muutusid taristuks. uus majandus.<\/p>\n

Postindustriaalne majandus, nagu iga teinegi, n\u00f5uab toorainet. Tal on ka oma spetsiifilised toorained. See v\u00f5ib tunduda m\u00f5neti kummaline, aga sellised toorained on inimesed, sest just inimesed tutvustavad uusi ideid ja inimesed loovad tarbijaid. K\u00f5ige huvitavam on siin see, et mida rohkematele ideele tutvustatakse, seda rohkem inimesi on vaja.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu, postindustriaalse majanduse areng viib selleni, et suurimaks v\u00e4\u00e4rtuseks saavad just need inimesed, keda tuleb kaitsta, hoolitseda ja hellitada, et konkurentsi mitte kaotada. Nad ei v\u00f5itle enam turgude, mitte v\u00e4\u00e4rtuslike loodusvarade allikate, vaid inimeste p\u00e4rast.<\/p>\n

\n

\u00dcks ideedega t\u00f6\u00f6tamise tehnoloogiatest on noomarketing.<\/p>\n<\/blockquote>\n

On selge, et v\u00f5itlusmeetodid on t\u00e4iesti erinevad, v\u00f5ib \u00f6elda, et humaansed, ilma inimohvriteta. Samas, kuna kala otsib seda, kus ta on s\u00fcgavamal ja inimene on seal, kus on parem, on just inimestele parimate tingimuste loomine v\u00f5istluse viis, sest kui kuskil elab elanikkond kehvasti, tormatakse sinna, kus parem on.<\/p>\n

Elanikkonna arvu v\u00e4henemine toob kaasa riigi konkurentsiv\u00f5ime taseme languse, sest langeb v\u00f5ime ideid ellu viia. Langus j\u00e4tkub seni, kuni riik, kus valitsus ei taga piisavat elatustaset, neelab edukama naabri v\u00f5i kuni kogu elanikkond sealt lahkub. Eeltoodu kohaselt ei pea uutes tingimustes t\u00f6\u00f6tama mitte ainult riigid, vaid ka ettev\u00f5tted ning m\u00f5nel pool juba praegu.<\/p>\n

Samas j\u00e4\u00e4vad ellu vaid need, kes \u00f5pivad looma postindustriaalse majanduse toodet. T\u00e4iesti uus ajastu, kui muidugi ei juhtu mingisugust globaalset v\u00e4\u00e4ramatut j\u00f5udu, saabub v\u00e4ga varsti, suure t\u00f5en\u00e4osusega aastatel 2020-2025, s.o. ettev\u00f5tetel ja riikidel on j\u00e4\u00e4nud vaid 5-10 aastat uuel viisil \u00fcmberkorraldamiseks. Kui teil pole aega \u00fcmberehitamiseks, pole h\u00e4ving nende jaoks halvim v\u00e4ljavaade.<\/p>\n

\u00dcmberehitada saavad ainult need ettev\u00f5tted ja riigid, kes valdavad tehnoloogiaid, mille kaudu on v\u00f5imalik luua ja edendada majanduse uue taseme peamist toodet \u2013 ideid. Siin on k\u00f5ige olulisem uuele tasemele \u00fclemineku kiirus. Kes esimesena \u00fcmber ehitab, see saab esimesena kliente. \u00dclej\u00e4\u00e4nud klientidest ei pruugi piisata.<\/p>\n

\u00dcks ideedega t\u00f6\u00f6tamise tehnoloogiatest on noomarketing. Noomarketing on tehnoloogia, mis v\u00f5imaldab ideedega l\u00e4bi viia kogu t\u00f6\u00f6ts\u00fckli alates idee genereerimisest, sealhulgas tugeva br\u00e4ndi<\/a> loomisest ja l\u00f5petades sellel p\u00f5hineva m\u00fc\u00fcgituru loomisega. Noomarketingi sarnaste tehnoloogiate kallal t\u00f6\u00f6tavad paljud tuntud ettev\u00f5tted, kes on juba aru saanud, et postindustriaalne majandus on reaalsus.<\/p>\n

Parem on kohe alustada noomarketingi \u00f5ppimist. Selle p\u00f5hjuseks on asjaolu, et \u00fchest teooriast ei piisa, vaja on ka selle rakendamise kogemust. Teooria v\u00f5ib olla k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav ja millegi pealt on raske v\u00f5ita, kuid kogemuste hulk v\u00f5ib olla erinev ja see saabki m\u00e4\u00e4ravaks ehk siis alati v\u00f5idab see, kellel on rohkem kogemusi. Seega, mida varem alustate, seda rohkem kogemusi saate. Mida rohkem kogemusi teil on, seda tugevam on teie konkurentsiv\u00f5ime.<\/p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Postindustriaalne majandus on reaalsus, mis on juba saabunud. Kuidas sellega raha teenida? Kuidas sinna mahtuda? Tema kohta lisateabe saamiseks kl\u00f5psake nuppu!<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":160775,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[841,911,1337],"tags":[],"class_list":["post-259206","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-finantsharidus","category-investeering","category-wirtschaftliche-trends-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/160775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}