Maailmas pole kapitalism noor n\u00e4htus, mida Valgevene kapitalismi kohta \u00f6elda ei saa. Tema s\u00fcnniajaks loetakse 18. ja 19. sajandi vahetust. Vastasleeri toetaja ja innustaja Karl Marxi v\u00e4itel l\u00f5i veski feodalismi ja aurumasin kapitalismi. Sellest v\u00e4ljendist on lihtne m\u00f5ista, et kapitalism tekkis loomulikult ja oli loomulik reaktsioon majanduskeskkonna muutumisele.<\/p>\n
P\u00e4rast tekkimist hakkas kapitalism kogu maailmas v\u00f5imust v\u00f5tma. \u00dcsna pea j\u00f5udis kapitalism t\u00e4nap\u00e4eva Valgevene territooriumile. T\u00e4nu sellele hakkas siia tekkima palju ettev\u00f5tteid, mille tekkimine tundus varem m\u00f5eldamatu. See v\u00f5imaldab meil t\u00e4ie kindlusega v\u00e4ita, et t\u00e4nap\u00e4eva Valgevene territooriumil on kapitalismi ajalugu rohkem kui \u00fcks sajand, kapitalism Valgevenes on eksisteerinud pikka aega.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastatuhande eelmise sajandi esimesel poolel vallandunud v\u00f5itlus kapitalismi ja sotsialismi vahel viis aga selleni, et sotsialism v\u00f5itis t\u00e4nap\u00e4eva Valgevene territooriumil. On selge, et seal, kus sotsialism oli laialt levinud, diskrediteeriti kapitalismi propaganda kaudu.<\/p>\n
See viis selleni, et sotsialismimaade, sealhulgas Valgevene elanike peadesse hakati juurdlema negatiivseid hoiakuid selle kohta, mis on kapitalism ja milliste tulemusteni see viib. T\u00e4nu sellele on tekkinud suur hulk inimesi, kes suhtuvad kapitalismi negatiivselt ja sellest tulenevalt ka v\u00f5imalustesse, mida see igale inimesele individuaalselt ja riigile konkreetselt annab.<\/p>\n
Kuid lisaks miinustele, mis igal s\u00fcsteemil on, on kapitalismil ka plusse, sealhulgas Valgevene kapitalismil on oma plussid ja miinused. Miinustest r\u00e4\u00e4giti eelmisel aastatuhandel kaua ja k\u00f5vasti, nii et seda ei tasu korrata. \u00d5igluse taastamiseks, kapitalismi t\u00f5elise olemuse m\u00f5istmiseks on vaja r\u00e4\u00e4kida plussidest ja plussid pole lihtsad, vaid plusse kinnitavad faktid.<\/p>\n
V\u00f5ib kindel olla, et iga Valgevenes elav t\u00e4iskasvanu m\u00e4letab v\u00e4ga selgelt ja selgelt sotsialismi viimaseid p\u00e4evi: t\u00fchjad toidupoodide riiulid, mitu kuud maksmata kasinad palgad, leivaj\u00e4rjekorrad, \u00fcle\u00fcldine meeleheide ja lootusetus.<\/p>\n
\n\u2026 ka Valgevene kapitalismil on oma plussid ja miinused\u2026<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kuid k\u00f5ige hullem selles olukorras oli see, et olukorra parandamiseks ei saanud praktiliselt midagi teha. Inimesed olid valmis tegema k\u00f5ike, et saada raha enda ja oma laste toitmiseks. Kuid s\u00fcsteem ei andnud neile v\u00f5imalust ja nad olid sunnitud j\u00e4\u00e4ma sellesse olekusse pikaks ajaks, otsides lohutust tollal v\u00e4ga soodsaks muutunud alkoholiklaasist.<\/p>\n
Niipea, kui s\u00fcsteem kokku kukkus, said inimesed majandusvabaduse saades l\u00f5puks reaalsed v\u00f5imalused hetkeolukorra parandamiseks. Paljud endised \u00f5petajad, pedagoogid, insenerid ja muud teadmust\u00f6\u00f6tajad, keda sotsiaals\u00fcsteemi kriis on k\u00f5ige r\u00e4ngemalt tabanud, on asunud ettev\u00f5tlusesse.<\/p>\n
\u00dched l\u00e4ksid Poolasse, T\u00fcrki v\u00f5i Hiinasse odavate riiete ja jalan\u00f5ude j\u00e4rele, teised aga Saksamaale autode ja nende varuosade j\u00e4rele. Teised hakkasid iga nurga peal avama autoteenindusi, kioskeid v\u00f5i v\u00e4ikepoode. Iga\u00fcks sai v\u00f5imaluse mitte ainult ellu j\u00e4\u00e4da, vaid ka oma j\u00f5u ja t\u00f6\u00f6j\u00f5uga oma elu \u00fcles ehitada ning suur osa neist hakkas peagi hakkama saama. Nii algas kapitalismi elavnemine Valgevenes.<\/p>\n
Kas kapitalism juurdub Valgevenes<\/h2>\n
Majanduslik vabadus t\u00f5i peagi kaasa t\u00f5elise m\u00f5ttevabaduse. Kuigi on olemas arvamus, et kapitalism on alati ja k\u00f5ikjal olnud suunatud inimeste orjastamisele, nende vabaduse \u00e4rav\u00f5tmisele, siis tegelikult see nii ei ole. Sotsialismis n\u00e4is vabadus olevat, kuid see polnud t\u00f5eline. T\u00f5eline vabadus saab olla ainult siis, kui on omakasu.<\/p>\n
Tema on see, kes sunnib inimesi avaldama oma arvamust, protestima neile mittemeeldivate k\u00e4skude vastu. Sotsialismis ei olnud selline olukord lihtsalt realistlik, sest inimesi on v\u00e4ga raske meelt avaldama koguda, kui neil puudub selle vastu isiklik huvi. Piisab, kui meenutada aegu, mil inimesed l\u00e4ksid valima ainult sellep\u00e4rast, et jaoskondades oli v\u00e4he kaupu.<\/p>\n
\nSelge see, et p\u00f5llul pole s\u00f5dalane<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kapitalismi taaselustamisega Valgevenes tekkisid inimestel isiklikud huvid ja \u00fcsna tugevad huvid. Inimesed hakkavad m\u00f5istma, et \u00fches olukorras nad t\u00f5esti v\u00f5idavad, teises aga kaotavad. Soov v\u00f5ita, mitte kaotada sunnib neid kaitsma asjade seisu, milles nad v\u00f5idavad ja inimesed ei hakka valima mitte sellep\u00e4rast, et saaksid sealt midagi osta, vaid sellep\u00e4rast, et nad tahavad end kaitsta, oma tulevikku valida. Nende oma. K\u00f5ik see toob kaasa veelgi suurema vabaduse.<\/p>\n
Selge see, et p\u00f5llul pole s\u00f5dalane. Olukorra muutmiseks \u00fchest h\u00e4\u00e4lest v\u00f5i arvamusest ei piisa. Olukorra muutmine n\u00f5uab v\u00f5imude sekkumist. Aga teisalt on selge ka see, et huvid on olemas nii tavainimestel kui ka v\u00f5imukandjatel. See viib selleni, et v\u00f5imul olevad inimesed hakkavad v\u00e4ga vajama tavalisi inimesi ja nende toetust.<\/p>\n
Selgub, et just kapitalismi tingimustes saavad tavalised inimesed, rahvas, t\u00f5elised v\u00f5imuhoovad ja saavad olukorda reaalselt m\u00f5jutada. V\u00f5imud on hakanud huvi tundma tavainimeste probleemide lahendamise vastu, et s\u00e4ilitada nende toetus. Tavainimeste, inimeste probleemide lahendamine surutakse l\u00e4bi k\u00f5ige k\u00f5rgematel tasanditel, mis t\u00e4hendab, et nende lahendamise t\u00f5en\u00e4osus suureneb kordades. Seega kapitalism mitte ainult ei anna vabadust, vaid v\u00f5imaldab seda ka realiseerida.<\/p>\n
Kapitalismi peamised eelised<\/h2>\n
N\u00fc\u00fcd on juba ebareaalne leida t\u00fchjade riiulitega poode, kuid veel 15 aastat tagasi oli see \u00fcldlevinud pilt. T\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5elnud keegi sellele, kuidas juhtus, et n\u00fc\u00fcd on tekkinud veel \u00fcks probleem – valikuprobleem – seda tajutakse loomulikult. Aga kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis kaubast pakatavad poed on kapitalismi teene. Just tema v\u00f5imaldas p\u00e4rast sotsialistliku s\u00fcsteemi kokkuvarisemist elavnema hakata teenitud raha eest midagi osta.<\/p>\n
Maslow teooriast on teada, et inimese vajadused on hierarhilised. K\u00f5ige primitiivsemad on allosas, \u00fclevamad \u00fcleval. Rahulolematus vajadustega viib selleni, et inimesed muutuvad agressiivseks. Samas, kui madalama taseme vajadused ei ole rahuldatud, siis on see agressiivsus primitiivne.<\/p>\n
Aga kui k\u00f5rgema taseme vajadused, nagu austus, tunnustus, kuuluvus, ei ole t\u00e4idetud, siis v\u00f5ivad valitsusel tekkida suured probleemid. Suured vajadused tekivad ju \u00fcsna arenenud inimestelt, kes v\u00f5ivad valitsusele reaalset ohtu kujutada.<\/p>\n
\nKapitalism on parim viis selle probleemi lahendamiseks<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kapitalism v\u00f5imaldab teil seda probleemi parimal viisil lahendada. T\u00e4nu kapitalismile ilmub \u00fchiskonda suur hulk ambitsioonikaid inimesi, kes soovivad oma ambitsioone teostada. See toob kaasa nendevahelise konkurentsi. Konkurentsi tulekuga ei ole mitut t\u00fc\u00fcpi tegevused enam nii tulusad kui varem ja see aitab kaasa sellele, et ettev\u00f5tlikkusega inimesed hakkavad otsima oma j\u00f5upingutustele muid rakendusvaldkondi.<\/p>\n
T\u00e4nu sellele ilmuvad uued tooted, uut t\u00fc\u00fcpi meelelahutus ja teenused. Seega v\u00f5imaldab kapitalism rahuldada k\u00f5igi tasandite vajadusi ja seega v\u00e4hendada rahulolematuse taset ja sellest tulenevalt ka valitsusele \u00e4hvardava ohu taset. Veelgi enam, soov sellist olukorda s\u00e4ilitada viib selleni, et enamik kodanikke hakkab teadlikult toetama sellist valitsust, mis tagab talle k\u00f5rge elatustaseme. K\u00f5ik see muudab riigi stabiilsemaks ja j\u00f5ukamaks.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt on iga Valgevenes ja \u00fcldse kogu maailmas elav inimene l\u00e4bi elanud unistuste perioodi. L\u00f5ppude l\u00f5puks ei langenud alati inimese v\u00f5ime saada v\u00f5i teha seda, mida ta tahab, tema soovidega. Sel juhul v\u00f5is ta ainult unistada. M\u00f5ned on liikunud unen\u00e4ost reaalsuseks, kuid paljud pole seda kunagi teinud.<\/p>\n
Kui seda asjade seisu m\u00f5istlikult vaadata, siis selgub, et k\u00f5ige suurem protsent unistusi t\u00e4itub just nendes riikides, kus valitseb kapitalism. Selgub, et kapitalism on mingil moel v\u00f5luvits, mis v\u00f5imaldab rahuldada mitte ainult pakilisi vajadusi, vaid ka paljude miljonite inimeste unistused reaalsuseks muuta.<\/p>\n
See v\u00f5ib tunduda naeruv\u00e4\u00e4rne, kuid kapitalism annab v\u00e4ga olulise panuse kultuuri kujunemisse. V\u00f5ib meenutada n\u00f5ukogude poodide t\u00fchje riiuleid ja m\u00fc\u00fcjate ebaviisakust ning v\u00f5rrelda seda sellega, mis on saanud praeguseks, mil suur osa kauplustest on l\u00e4inud eraomandisse. Ja n\u00fc\u00fcd on juhtunud, et teeninduskultuuri tase on oluliselt t\u00f5usnud.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcjad on huvitatud sellest, et klient oleks rahul ja ostaks neilt kaupa, mis t\u00e4hendab, et nad peavad olema viisakad ja kultuursed. Kui varem hakati lugu pidama alles p\u00e4rast \u00fchise viinapudeli joomist, siis n\u00fc\u00fcd tuleb austus kaine peaga, mis t\u00e4hendab teadlikult. Selline olukord ei saa muud \u00fcle kui r\u00f5\u00f5mustada.<\/p>\n
Kapitalismi peamised miinused<\/h2>\n
Kapitalismis on muidugi natuke pulka, aga rohkem on see porgand. Kapitalistlik s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud nii, et inimesel on palju p\u00f5hjusi h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada. \u00dchest k\u00fcljest on see tasu t\u00f6\u00f6 eest, teisalt aga v\u00f5imalus karj\u00e4\u00e4riredelil t\u00f5usta. Iga ettev\u00f5tte omanik on huvitatud sellest, et see tooks maksimaalset tulu ja m\u00f5istab, et selle v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub suuresti sellest, kui andekad ja kvalifitseeritud inimesed selle heaks t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
Sel p\u00f5hjusel ei kutsu ta k\u00fclla ainult sugulasi, tuttavaid ja s\u00f5pru, vaid v\u00f5tab palju inimesi v\u00e4ljastpoolt. See annab rohkem v\u00f5imalusi karj\u00e4\u00e4riredelil ja sotsiaalses hierarhias t\u00f5usta k\u00f5ige andekamatele ja kvalifitseeritumatele inimestele, olenemata nende vanematest. Kapitalism on huvitatud talentide arendamisest, mille toetamiseks luuakse erinevaid fonde.<\/p>\n
\nKindlasti v\u00f5ib \u00f6elda, et kapitalism on suunatud r\u00f5humisele<\/p>\n<\/blockquote>\n
Muidugi v\u00f5ib \u00f6elda, et kapitalism on suunatud r\u00f5humisele, kuid piisab, kui vaadata keskmist sissetulekut ja elatustaset riikides, mis endiselt tunnistavad sotsialismi, v\u00e4hemalt nende riikidega, kus veel hiljuti oli sotsialism, aga kapitalism. on saanud. Ilmselt ei kahtle keegi, et siin tundub eelistatavam just need samad riigid, kus areneb v\u00f5i areneb kapitalism. Eraettev\u00f5tted v\u00f5imaldavad ju luua uusi t\u00f6\u00f6kohti, anda t\u00f6\u00f6d ja sellest tulenevalt ka sissetulekut, millest elatakse.<\/p>\n
\u00d5iglusest on palju kirjutatud ja r\u00e4\u00e4gitud. Iga\u00fcks m\u00f5tleb selle all midagi oma. Arvatakse, et tal on \u00f5igus elada parasiitlikku eluviisi, elada teiste kulul, ja peab seda \u00f5iglaseks. Teine, peaaegu lapsep\u00f5lvest peale, hakkab midagi tegema selleks, et olla teistele vajalik ja seega ka selle eest raha saada.<\/p>\n
Selles kontekstis on kapitalism s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab iga\u00fchel saada seda, mida ta v\u00e4\u00e4rib. Kes, kui palju ta investeerib \u00fchisesse asja, saab kapitalismis nii palju \u00fchisest hoiup\u00f5rsast. Samas tundub siin v\u00e4ga aus, et hoiup\u00f5rsast saab k\u00e4tte ka siis, kui vanaisad on sinna juba investeerima hakanud.<\/p>\n
Mis saab olla kapitalism Valgevenes<\/h2>\n
Samas on kapitalism s\u00fcsteem, mis s\u00fcnnitab tugevaid inimesi ja tugevale inimesele on loomulik hoolitseda n\u00f5rkade inimeste eest \u2013 need on loodusseadused. Seet\u00f5ttu on tugevad inimesed v\u00e4ga sageli k\u00f5ikv\u00f5imalike heategude korraldajad, nagu n\u00e4iteks haigeid, vaeseid, puudustkannatavaid abistavate fondide avamine. Seega on kapitalism s\u00fcsteem, mis sisaldab suurt osa moraalist.<\/p>\n
Kapitalism arendab inimeses v\u00f5imet teha oma valik ja teha seda iga minut, arendab temas v\u00f5imet anal\u00fc\u00fcsida oma tegusid, p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seoseid ja seel\u00e4bi m\u00f5ista, et teatud teod viivad tulemuseni, teised aga \u00e4ra. Kapitalism \u00f5petab inimesi olema s\u00f5ltumatud ja s\u00e4\u00e4stma seel\u00e4bi \u00fchiskonna ressursse, suunama neid lahendama neid probleeme, mis t\u00f5esti vajavad lahendamist.<\/p>\n
On kategooria inimesi, kes teevad ridamisi vigu. Selle tulemusena muutuvad nad luuseriteks. Kaotajad varastavad edu. Mida rohkem selliseid kaotajaid, seda vaesem on \u00fchiskond, sest. kaotajad r\u00f6\u00f6vivad edu teistelt \u00fchiskonnaliikmetelt. M\u00f5ned s\u00fcsteemid kasvatavad kaotajaid, teised minimeerivad nende arvu.<\/p>\n
Kapitalism viitab s\u00fcsteemile, mis laiendab valiku- ja otsustus\u00f5igust, distsiplineerib seel\u00e4bi inimest. Selle tulemusena hakkab enamik inimesi m\u00f5istma, et nad peaksid vastutama oma valikute eest, mitte tegema otsuseid m\u00f5tlemata.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aegadest j\u00e4\u00e4nud inerts, mil inimestele olid loodud tingimused, kus nad saavad s\u00f5ita nagu juust v\u00f5is, kui kogu elu on graafikus ja millegi p\u00e4rast ei pea muretsema, vaid lihtsalt ootama, on s\u00e4ilinud t\u00e4naseni.. See viib selleni, et alles j\u00e4\u00e4b ja ilmub suur hulk inimesi, kes ootavad pidevalt abi, selle asemel, et m\u00f5elda, kuidas ennast aidata.<\/p>\n
See kutsub esile abisaajate armee kasvu. H\u00fcvitised tuleb loomulikult esitada, kuid esitada neile, kes neid t\u00f5esti vajavad. \u00dclej\u00e4\u00e4nud peavad looma tingimused, mille alusel nad m\u00f5tlevad. Valgevene on ju Euroopa keskpunkt, piirkond, kus praegu asub \u00fcks inimtsivilisatsiooni keskusi. On v\u00f5imatu lubada, et selle riigi elanikel on madal tase ja hakkaks kerjus. Tuleb veenduda, et Valgevene on riik, kus kultuuri ja tsivilisatsiooni m\u00e4rgid on ilmsed.<\/p>\n
Tegelikult on kapitalism ka see tugipunkt, mis ei lase inimesel reaalsusest v\u00e4lja kukkuda. Kapitalismi tingimustes on k\u00f5ik \u00f5iglane, \u00f5iglane ja etteaimatav. \u00dchiskonnale kasulike asjade tegemine \u2013 sul on elamiseks raha. Sel p\u00f5hjusel on kapitalism s\u00fcsteem, milles on k\u00f5ige suurem osa tervest m\u00f5istusest. Kui olete reaalsusest v\u00e4lja kukkunud, tehes asju, mida keegi ei vaja, l\u00f5petavad nad varsti teiega \u00e4ri tegemise.<\/p>\n
Mis kasu on kapitalismist<\/h2>\n
Seega on kapitalism omamoodi pookimine skisofreenia vastu. See sunnib eranditult k\u00f5iki inimesi, \u00fchiskonna tipust kuni p\u00f5hjani, reaalsusega kursis hoidma.Kapitalism on s\u00fcsteem, milles ei ole sundi, vaid on veenmine. Keegi ei sunni sind t\u00f6\u00f6tama ega keegi olema. K\u00f5ik see tuleb valida iseseisvalt.<\/p>\n
Nad lihtsalt demonstreerivad teie ees olevaid v\u00f5imalusi, selgitavad, et teie tegevuste antud komplekt viib \u00fche tulemuseni ja teine \u200b\u200b\u200b\u200bantud komplekt teistsuguse tulemuseni. Keegi ei t\u00fchistanud p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seoste seadust, seega on inimene selgelt teadlik, mida valida.<\/p>\n
Varem oli levinud arvamus, et kapitalistid on vargad ja kapitalism ise on varaste moodustamisele suunatud s\u00fcsteem. Faktid aga r\u00e4\u00e4givad muud, sest varastada saab vaid seda, mis “halvasti valetab", s.t. midagi, mis kas ei kuulu kellelegi ja ei ole kaitstud v\u00f5i on halvasti kaitstud.<\/p>\n
\nSeda aega v\u00f5ivad m\u00f5ned nimetada Valgevene uueks kapitalismiks<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kujutagem n\u00fc\u00fcd ette olukorda, kus kapitalistil on v\u00f5imalik oma vara valveta j\u00e4tta. See olukord pole reaalne, sest kogu kapitalisti raha on kogu tema elu. Kui need varad talt \u00e4ra v\u00f5tta, siis j\u00e4\u00e4b kapitalist ilma elatist. Seda saab lubada vaid inimene, kelle enesealalhoiuinstinkt on atrofeerunud.<\/p>\n
Nii tulebki v\u00e4lja selline olukord, et varastada pole v\u00f5imalik, sest. kellelgi pole. Iga\u00fcks, kes tahab varastada, teab, et teda l\u00fckatakse tagasi ja seda enam, mida rohkem ta varastada tahab. Seet\u00f5ttu m\u00f5tlevad soovijad enne varastamist tuhat korda j\u00e4rele, kas neil on vaja seda teha, sest. varguse v\u00f5imalus on v\u00e4ike ja suurde jamasse sattumise v\u00f5imalus peaaegu 100%.<\/p>\n
Muidugi v\u00f5ib vastu vaielda, meenutades olukorda, mis kujunes Valgevenes eelmise sajandi 90ndate alguses, kui vargused ja v\u00e4ljapressimine olid laialt levinud. Tol ajal v\u00f5ib m\u00f5ni nimetada Valgevene uueks kapitalismiks, kuid omadustelt on see pigem anarhia.<\/p>\n
Uus katse ehitada Valgevenes kapitalismi<\/h2>\n
Oli aeg, sealhulgas Valgevenes, mil n\u00f5udlus \u00fcletas pakkumise. K\u00f5ike oli v\u00f5imalik toota ja k\u00f5ike m\u00fc\u00fca ning pole vahet, mis kvaliteediga ja mis “s\u00e4ilivusaeg”. Kuid tehnoloogia areng on viinud olukorrani, kus olukord on muutunud. N\u00fc\u00fcd on m\u00fc\u00fcgiks vaja uuendusi. Kapitalism on ideaalne s\u00fcsteem, mis on suunatud uuenduste loomisele maksimaalselt.<\/p>\n
Kuid uuendusi pole v\u00f5imalik luua ilma arenenud teaduseta. Teadus omakorda eeldab \u00f5ppeasutuste loomist, kus t\u00f6\u00f6tab tuhandeid \u00f5petajaid, kes koolitavad inimesi, kes suudavad raha teenida mitte ainult k\u00e4te, vaid ka peaga.<\/p>\n
\u00dcks asi on midagi toota ja teine \u200b\u200basi on m\u00fc\u00fca. M\u00fc\u00fcmiseks peate olema avatud, astuma paljudesse interaktsioonidesse. Samas ulatub m\u00fc\u00fcgisoov nii kaugele, et sunnib avatuks olema mitte ainult \u00fcksikisikud, \u00fcksikud ettev\u00f5tted, vaid terved osariigid. See provotseerib turismi arengut, annab inimestele v\u00f5imaluse elule teistmoodi vaadata.<\/p>\n
Aja jooksul toob see olukord kaasa kvalitatiivse muutuse elus, kuna see v\u00f5imaldab teil laenata paljude rahvaste positiivseid kogemusi. Kui poleks kapitalismi, oleks praegu Valgevenes ilmselt raske leida sushit, pitsat, konjakit ja palju muud. Samuti peaksite kvaliteetsete Saksa v\u00f5i Jaapani autodega s\u00f5itmise asemel t\u00f6\u00f6le k\u00f5ndima.<\/p>\n
V\u00f5ib tunduda, et kapitalism on s\u00fcsteem, mille eesm\u00e4rk on kasvatada isekust. Selleks v\u00f5ib olla argumente, et kapitalistliku s\u00fcsteemi tingimustes p\u00fc\u00fcavad k\u00f5ik raha teenida, teatud kaupu hankida jne. Kuid on teada, et p\u00f5llul pole s\u00f5dalane. Kapitalismi maailm on \u00fcsna karm ja see tekitab inimestes vajaduse teiste inimeste j\u00e4rele, sest. instinktid k\u00e4sivad \u00fchineda.<\/p>\n
Vaadake kasv\u00f5i eraettev\u00f5tete \u00e4rikultuuri. Sageli on nad v\u00e4ikesed, k\u00f5ik tunnevad \u00fcksteist ja muutuvad l\u00f5puks \u00fcheks suureks pereks. Nad hakkavad m\u00f5istma, et raha pole k\u00f5ik, olulised on ka inimsuhted.<\/p>\n
Kapitalism aitab kaasa t\u00f5elise, mitte illusoorse v\u00f5rdsuse tekkimisele seaduse ees. Soov konkurent maha istutada, mis on k\u00f5igil inimestel, sealhulgas v\u00f5imukandjatel, provotseerib teda kasutama k\u00f5iki olemasolevaid vahendeid. Meie aja humanism ei luba kasutada ebaseaduslikke vahendeid, vaid ainult legaalseid. T\u00e4nu sellele muutub seadus \u00fcheks v\u00f5itlusrelvaks ja k\u00f5ik on valmis seda rakendama, kui v\u00f5istleja eksib.<\/p>\n
Selline asjade seis sunnib inimesi olema korrektsemad, j\u00e4lgima, et nende tegevus ei oleks seadustega vastuolus ning see toob kaasa k\u00f5igi riigi elanike t\u00f5elise v\u00f5rdsuse seaduse ees. Iga ametnik, \u00e4rimees, kes varem v\u00f5is sellises asjas h\u00fcvedele loota, kaotab need kapitalismis. Nad teavad, et k\u00fcmned konkurendid hingavad selga ja \u00fcks ebaseaduslik tegevus v\u00f5ib viia nad kokkuvarisemiseni.<\/p>\n
Kuidas elada kaasaegses maailmas<\/h2>\n
Paljud v\u00f5ivad n\u00f5ustuda, et kapitalism on hea. Kuid enamus j\u00e4\u00e4b temasse ikkagi kahtlustavaks, kuna kapitalismis valitseb teatud inimeste kast \u2013 kapitalistid. Rahva seas on kujunenud kuvand kapitalistist kui halastamatust, isekast inimesest, kes m\u00f5tleb ainult sellele, kuidas rohkem raha teenida. V\u00f5ib tunduda, et \u00fchiskond saab ilma selliste inimesteta hakkama, s\u00e4\u00e4sta palju raha, mis kulub kallitele autodele, riietele, majadele.<\/p>\n
Samas on ajaloolisi n\u00e4iteid, kui see nii oli. Kuid see k\u00f5ik on vaid teooria. Praktikas on olukord erinev ja t\u00f5siasi, et peaaegu kogu teadaolevat riigi ajalugu, mis ei ole ehitatud kapitalistliku meetodi j\u00e4rgi, enam ei eksisteeri ja v\u00e4hesed allesj\u00e4\u00e4nud riigid on v\u00e4ga l\u00e4hedal oma loogilisele kokkuvarisemisele, on \u00fcsna t\u00f5sine. loomulik.<\/p>\n
Alati ja k\u00f5ikjal toimus riikide kokkuvarisemine ja j\u00e4rgnev kadumine kaose t\u00f5ttu. M\u00f5nel juhul tekkis see kaos v\u00e4listel, teistel sisemistel p\u00f5hjustel. V\u00e4line p\u00f5hjus on alati sama \u2013 riigi vallutamine teise, tugevama riigi poolt. Sellel on kaks sisemist p\u00f5hjust.<\/p>\n
\n… riik ei suutnud enam oma liikmete vajadusi rahuldada<\/p>\n<\/blockquote>\n
Esimene neist \u2013 riik lakkas oma liikmete vajadustega toime tulema. See tekitas \u00fcldist rahulolematust, mis tasapisi kasvas ja j\u00f5udis l\u00f5puks tasemeni, kus riigi olemasolu polnud v\u00f5imalik.<\/p>\n
Teisest p\u00f5hjusest r\u00e4\u00e4kimiseks on vaja meelde tuletada \u00fcht lihtsat, kuid olulist loodusseadust \u2013 energiat on vaja k\u00f5ige jaoks. T\u00e4nu energiale s\u00f5idavad autod, lendavad lennukid, t\u00f6\u00f6tavad telerid ja arvutid. Isegi inimene eksisteerib t\u00e4nu energiale, mis tekib toitumise ja hingamise tulemusena.<\/p>\n
Kuid energiat pole vaja ainult liikumiseks, vaid ka erinevate elementide terviklikkuse tagamiseks ning ka \u00fcksikutest kodanikest koosnev riik vajab energiat, mis \u00fchendab k\u00f5ik \u00fchtseks tervikuks. Kui see energiatase on ebapiisav, sukeldub riik kaosesse ja kukub peagi kokku.<\/p>\n
Ajalugu n\u00e4itab, et k\u00f5igist olemasolevatest energiatootmismeetoditest, mis h\u00f5lmavad ideoloogiat, v\u00e4list ohtu ja kodanike isiklikku huvi, oli see viimane meetod, mis n\u00e4itas k\u00f5ige suuremat efektiivsust. Just t\u00e4nu kodanike isiklike huvide kasvatamisele, selliste tingimuste loomisele, milles see on k\u00f5ige aktiivsem, loodi peaaegu k\u00f5ik suured riigid iidsetest aegadest meie ajani.<\/p>\n
N\u00e4iteid suurriikidest, mis loodi ideoloogia p\u00f5hjal, oli mitmeid, kuid need k\u00f5ik ei kestnud kaua ja seet\u00f5ttu ei saa neid ka vastuv\u00f5etavaks pidada, sest k\u00f5ik on huvitatud, et Valgevene kaua eksisteeriks.<\/p>\n
Omakasu kasvatamine on muidugi hea. Kuid see ei saa eksisteerida pikka aega, kui seda ei teadvustata. Selle elluviimiseks on vaja veel \u00fcht elementi, teatud tuuma, mis \u00fchendab erinevad huvid tervikuks, kaitseb seda huvi ja tegeleb selle arendamisega, s.t. vaja peremeest. Kaasaegsetes tingimustes on omanik inimene, keda nimetatakse kapitalistiks.<\/p>\n
Selgub, et kui j\u00e4tame ideoloogia k\u00f5rvale ja j\u00e4tame ainult faktid ning ainult faktid on t\u00f5de, siis selgub, et kapitalistid on tuum, tsement, l\u00fcli, kes oma ettev\u00f5tete kaudu loovad piisaval hulgal energiat.. Seega on kapitalist inimene, kes t\u00e4idab olulist rolli \u2013 energia akumuleerimise ja s\u00e4\u00e4stmise, selle liialdamise rolli.<\/p>\n
Energia on aga midagi, mida ei saa otseselt puudutada, kasutada ega salvestada, see tuleb ennek\u00f5ike kehastada, materialiseerida. Erinevatel aegadel toimisid selle energia kehastustena erinevad asjad: veised, h\u00f5be, kuld. T\u00e4nap\u00e4eval m\u00e4ngib seda rolli raha. Sellelt positsioonilt v\u00f5ib kapitalistiks pidada kedagi, kes tegeleb raha tootmisega, s.t. riigi rikkust.<\/p>\n
K\u00f5ik see viitab sellele, et senine arvamus kapitalisti kohta pole kaugeltki \u00f5iglane. On tavaks m\u00f5elda h\u00e4sti treialidele, ehitajatele, p\u00f5llumajandussektori t\u00f6\u00f6tajatele. Kuid kapitalist on samamoodi t\u00f6\u00f6line. Tema, nagu teisedki, tegeleb tootmisega. Lihtsalt tema roll ei ole nii ilmne, kuna toode, mida ta ise toodab, pole v\u00e4ljastpoolt nii ilmne.<\/p>\n
Kapitalist \u2013 hea v\u00f5i halb<\/h2>\n
Kapitalist, nagu teisedki, \u00f5pib enne oma eriala \u00e4ssaks saamist kaua. Samas \u00f5pib ta erinevalt teistest oma raha eest. Ta valab oma olemasolevad rahalised vahendid ja maine asjasse ning v\u00f5tab iga kord riski. Ta v\u00f5ib v\u00f5ita, aga v\u00f5ib ka kaotada. Sel p\u00f5hjusel ei saa k\u00f5ik kapitalistideks. Sest nii selle kui ka teiste ametite jaoks on vaja talenti. Kuid iga\u00fcks v\u00f5ib proovida ja m\u00f5ista, et see leib pole kaugeltki nii maitsev, kui v\u00f5ib tunduda.<\/p>\n
Me k\u00f5ik tahame muutusi, me k\u00f5ik tahame elada paremini ja huvitavamalt ning ollakse arvamusel, et Valgevene kapitalism aitab sellele kaasa. Keegi ei kahtle, et see nii l\u00e4heb. Aga m\u00f5ne aja p\u00e4rast. Muidugi on v\u00f5imalik selle aja algust kiirendada, kuid me peame kiirendama protsessi, mis selleni viib. F\u00fc\u00fcsikast teame, et on aineid, mis kiirendavad protsesse.<\/p>\n
Neid nimetatakse katal\u00fcsaatoriteks. Ilmselgelt on vaja leida ka majandusarengu katal\u00fcsaator. Arenenud riikide kogemus n\u00e4itab, et k\u00f5ige t\u00f5husam katal\u00fcsaator, mis kiirendab riigi majandusarengut, on just kapitalism.<\/p>\n
Lisaks sellele, et kapitalism on katal\u00fcsaator, on see ka praegu maailmas v\u00e4lja kujunenud "ilma riietus" ja ilm ei ole praegu eriti mugav, mis t\u00e4hendab, et vajame sobivat "riietust", mis elu praeguses kliimas mugavam. N\u00e4iteks talvel on soovitav riietuda soojalt, et v\u00e4ltida erinevaid haigusi, suvel aga p\u00e4ikesepiste v\u00e4ltimiseks, vastupidi, lihtne selga panna.<\/p>\n
\nKapitalismi Valgevenes ei pea nullist \u00fcles ehitama<\/p>\n<\/blockquote>\n
Sama kehtib ka majanduse valdkonnas. Tingimused, milles Valgevene satub, n\u00f5uavad kapitalismi p\u00f5him\u00f5tete aktiivsemat juurutamist. Kapitalistliku s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi tegutsevatel ettev\u00f5tetel on ju palju kiirem reageerimisaeg k\u00e4imasolevatele muutustele ja kiirem reageerimine neile, mis t\u00e4hendab, et selliste ettev\u00f5tete elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalus on palju suurem kui nendel, kes tegutsevad vastavalt kapitalistlikule s\u00fcsteemile. vanad p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n
Kapitalismi Valgevenes ei pea nullist \u00fcles ehitama. See tuleb lihtsalt taaselustada. Paljud juba teevad seda, ilmselt annab geneetiline m\u00e4lu tunda. Laiade elanikkonnar\u00fchmade aktiivne osalemine kapitalismi taaselustamisel aitab kaasa Valgevene kiirele arengule ja v\u00e4ga l\u00fchikese aja jooksul, mida peaaegu iga elav inimene suudab tabada, n\u00e4eme uut Valgevenet.<\/p>\n
Kui traditsioon poleks katkenud, oleksime ehk juba uues Valgevenes elanud, aga saatus otsustas, et meie, elajad, tegeleme Valgevene \u00fcmberkujundamisega ja see peaks olema meile auasi. Peame oma esivanematele n\u00e4itama, et me ei s\u00fcndinud asjata. Peame n\u00e4itama, et esivanemad ei elanud asjata, et nad tegid k\u00f5ik endast oleneva, et me oleksime neist targemad ja tugevamad, ja et me l\u00f5puks tegime seda, millest nad unistasid.<\/p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kapitalism Valgevenes. Arengu ajalugu. Perspektiivid. Ise\u00e4rasused. Olukorra anal\u00fc\u00fcs \u2013 kas Valgevene vajab seda praegu v\u00f5i mitte. Lisateabe saamiseks kl\u00f5psake!<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":186218,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[1347,881,841,1337],"tags":[],"class_list":["post-259054","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-internationale-maerkte-et","category-ari","category-finantsharidus","category-wirtschaftliche-trends-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259054"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259054\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186218"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259054"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259054"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}