{"id":257756,"date":"2022-06-16T18:39:00","date_gmt":"2022-06-16T15:39:00","guid":{"rendered":"https:\/\/finance.inform.click\/?p=257756"},"modified":"2022-07-16T02:53:13","modified_gmt":"2022-07-15T23:53:13","slug":"vanaemad-viiehatka-ja-niiduk-kuidas-need-rahanimed-tekkisid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/vanaemad-viiehatka-ja-niiduk-kuidas-need-rahanimed-tekkisid\/","title":{"rendered":"Vanaemad, viiehatka ja niiduk: kuidas need rahanimed tekkisid"},"content":{"rendered":"

vanaema<\/h2>\n

Zaur Zugumov oma raamatus \u201eVene \u017eargoon. Allilma ajalooline ja etioloogiline seletuss\u00f5naraamat" v\u00e4idab, et s\u00f5na “vanaemad” kasutasid uuemal ajal peamiselt revolutsioonieelsel ajal noored. Aga kui selle k\u00f5nepruugi keeleteadlaste seas esile kerkimise aeg on v\u00e4ljaspool kahtlust (nimelt see, et “vanaemad” tekkisid mitte 1990ndatel, vaid kuninglikul ajastul), siis on tema s\u00fcnnilool siiski mitu versiooni.<\/p>\n

\u00dche levinuima oletuse kohaselt hakati raha "vanaemadeks" nimetama t\u00e4nu uutele rahat\u00e4htedele, mis lasti k\u00e4ibele 19. sajandi teisel poolel. Siis tr\u00fckiti paberpangat\u00e4htedele esimest korda keisrite ja keisrinnade portreesid. Katariina II "sai" nimiv\u00e4\u00e4rtuseks 100 tava\u00fchikut. Ammu enne seda nimetas rahvas Katariinat "vanaemaks". Seda kinnitab ajaloolane N. Sindalovski oma artiklis "Raha l\u00e4hiajaloos ja Peterburi linnafolklooris".<\/p>\n

Praeguse keele tundja, poeet, kirjanik ja selle k\u00f5nepruugi kaasaegne Vsevolod Krestovski kinnitas aga romaanis "Peterburi slummid", et "vanaemadeks" kutsuti algselt mitut kokkupandud vihta. Sarnase definitsiooni "vanaema" m\u00f5istele andis kuulus keeleteadlane Vladimir Dal. Kuna varem arvestati talupoegade perede rikkust ainult saagi, "vanaemade" arvu j\u00e4rgi, hakati Krestovski s\u00f5nul raha niimoodi j\u00e4rk-j\u00e4rgult nimetama.<\/p>\n

Viis maja<\/h2>\n

T. Nikitina raamatu "Noorte sl\u00e4ng: seletav s\u00f5naraamat" ning L. Zahharova ja A. \u0160uvajeva "Noorte sl\u00e4ngi s\u00f5naraamat" j\u00e4rgi kasutatakse m\u00f5istet "viie-hatka" endiselt noorte seas. viidata pangat\u00e4htedele nimiv\u00e4\u00e4rtusega 500 tava\u00fchikut. S\u00f5na "viiehatka" et\u00fcmoloogia v\u00e4ljaselgitamiseks tuleks taas tagasi p\u00f6\u00f6rduda Katariina Suure portreega 100-rublase rahat\u00e4he juurde.<\/p>\n

Keeleteadlane Yu Shinkarenko kuuajakirjas Ural avaldatud artiklis “Argo tekil ehk v\u00f5imukampaania” m\u00e4rgib, et 19. sajandi sajandat arve nimetati “katerinkaks” v\u00f5i “katerinkaks”.. J\u00e4relikult oli 5 "Catherine" v\u00f5i "katek" 500 tavalist \u00fchikut. Sellest ka "viis", mis l\u00f5puks muutus "viieks".<\/p>\n

Niiduk<\/h2>\n

Vene keeleteadlane D. U\u0161akov kirjutas oma "Praeguse keele seletavas s\u00f5naraamatus", et niiduk on "1000 standard\u00fchiku v\u00e4\u00e4rtuses kreeditarve". Selle s\u00f5na tekkimine praeguses n\u00f5ukogude kodanike keeles oli taas tingitud uute rahat\u00e4htede v\u00e4ljalaskmisest, mis toimus kahek\u00fcmnenda sajandi alguses, paar aastat p\u00e4rast revolutsiooni. Seej\u00e4rel otsustas riik t\u00e4nu tohutule inflatsioonile tr\u00fckkida 1000. arve. Nende peal olevad pealdised olid tehtud diagonaalselt, mille j\u00e4rgi rahvas nimetas neid "viltuks" v\u00f5i "niidukiks".<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et hiljem hakati niidukiteks nimetama mitte ainult 1000 tingimusliku \u00fchiku nimiv\u00e4\u00e4rtusega pangat\u00e4hti, vaid ka 100 rubla. Selle t\u00f5estuseks on v\u00e4ljav\u00f5te vendade Weinerite raamatust "Armu ajastu", kus Smoked kutsub \u017deglovi piljardit m\u00e4ngima "triibulisel", see t\u00e4hendab 50 konventsionaalsel \u00fchikul.<\/p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tundub, et need \u017eargoonid ilmusid praeguses k\u00f5nes \u00fcsna hiljuti, 1990ndatel. Tegelikult naasid nad sel ajal lihtsalt meie k\u00f5ne juurde ja s\u00fcndisid palju varem, tagasi tsaaririigis…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":172810,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[961,841,791],"tags":[],"class_list":["post-257756","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-enesearendamiseks","category-finantsharidus","category-mitmekesine-ule-financien"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257756"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257756\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/172810"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=257756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finance.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=257756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}